[VOT] Vadja keele sõnaraamat

jahtua P M Lu J (K-Ahl. Kõ) jahtuaɢ (I), pr jahuʙ K P M Lu J jahtuuʙ M I, imperf jahtu P M Lu J jahtujõ I
1. jahtuda | vn остывать, остыть, простывать, простыть
P suppi jahtu, meni tšülmässi supp jahtus, läks külmaks
Lu tšaaju ku on kõvassi vari, piäb antaa jahtua kui tee on väga kuum, tuleb lasta jahtuda
M paŋkaa piimä jahtumaa tšülmää vet̆tee pange piim külma vette jahtuma
M vee piäb jahtua vähäkkõin vesi peab natuke jahtuma
2. fig maha jahtuda, rahuneda | vn охладевать, охладеть, успокаиваться, успокоиться
M annõttii väjelee vähäkkõizõõ jahtua lasti rahval natuke rahuneda
3. fig ennast jahutada v. värskendada, puhata | vn прохлаждаться, отдыхать, отдохнуть
M mee vähäkkõizõõ jahu mine puhka natuke!
Vt. ka jäähtüä

küll L P M Lu Li J kül K J tšüllä J-Must. tšüll P
1. küll | vn уж
Lu ettsimizee küll ettsizin, a el levvä otsisin küll hoolega, aga ei leia
J küll miä mahzõn küll ma maksan
J luppa va küütti-mehele tšaaju rahat, kül siiz ajaʙ luba aga küüdimehele jootraha, küll (ta) siis sõidab
P ko lieb vajaa ni küll tämä tulõʙ kui läheb vaja, küll ta siis tuleb
Lu küll on kõva tauti küll on raske tõbi
2. küllap, ilmselt | vn наверно, небось
P küll siε nüt tahot süvvä küllap sa tahad nüüd süüa
J kül se tševäell taaz leeb upotuᴢ küllap kevadel tuleb jälle uputus
3. küllalt, küll | vn довольно, достаточно
J jõka päiväle saap küll omassa töössä igale päevale saab küllalt omast tööst
J mill on aika küll mul on aega küll.
Vt. ka küllält

küütti-meeᴢ J küüdimees | vn возница, извозчик
luppa va küütti-mehele tšaaju rahat, kül siiz ajaʙ luba aga küüdimehele jootraha, küll (ta) siis sõidab

raha K R M Kõ S Po Lu Li Ra J Kr (U Ku), hrl pl rahaᴅ Len. K U M S Po Lu Li J Ku (Kõ Ja)
1. raha | vn деньги
Ku rikkaallᴀ rahhaa a laisal lahsiitᴀ vs rikkal (on) raha, aga laisal lapsi
Ra rahaa rukk, end́ee hukk vs raharikkus on hinge hukk
Lu ävitti rahaᴅ kaotas raha (ära)
J rahad jo juutu raha on juba (maha) joodud
M raha õli kalliᴢ raha oli kallis (= raha oli raske teenida)
Li raha pellaaʙ: ku rahhaa on, siz võtõtaa õssaa kõiɢ raha hellitab (rikub inimese ära): kui raha on, siis ostetakse kõike
Ra kura tšäsi tšihguʙ, rahaa võttaa libo rahaa antaa (kui) vasak käsi sügeleb, (siis tuleb) raha (vastu) võtta või raha (välja) anda
Li raasseli tõinkõrt mahsi rahad eetoo kalade ülesostja maksis mõnikord raha ette
M se on pantu õmilla rahoilla see (maja) on ehitatud oma raha(de)ga
Lu karttaa pelattii rahaa pääle kaarte mängiti raha peale
J tämä teep kõikkaa rahaa peräss ta teeb kõike raha pärast
M täm tunnõb oitaa rah̆hoo ta oskab raha hoida
M täm on aivoo tuurova rahalõõ ta armastab väga raha pillata
M näill rahad mennäz läpi tšäs̆sii neil raha libiseb käest
M raha tuõb rah̆haa päälee raha tuleb raha peale (= raha tuleb raha juurde)
J raha uskoma raha laenuks v. hoiule andma
J rahakaa pettemä (kedagi) rahaga ära ostma, altkäemaksu andma
J nütt õõn puhaz rahass i kõikõss nüüd olen rahast ja kõigest ilma (puhas rahast ja kõigest)
Lu rahhaa massina rahakott
J ulkk raha hulk raha
J veemää veroo rahojõ, mahsamaa maa rahojõ rl viima maksuraha, maksma maaraha (= maamaksu)
J tavar müütü, puhtaad rahat tšäeᴢ kaup on müüdud, sularaha (puhas raha) on käes
J luppa va küütti-mehele tšaaju rahat, kül siiᴢ ajaʙ luba vaid küüdimehele jootraha, küll siis sõidab
M kahtšümmett rubĺaa lehmässä vanoill rahoill kakskümmend rubla lehma eest vanas rahas
2. münt, rahatäht | vn монета, деньга, купюра
Li miä löüzin kaaznaa, siäl õltii vanad rahaᴅ ma leidsin (peidetud) aarde, seal olid vanad rahad (= mündid)
J levvin tee päält vana ivaŋ groznoi raha leidsin tee pealt vana Ivan Groznõi aegse mündi
Lu kultõnõ raha kuldraha
Ra õppõin raha hõberaha
Lu maštii all pantii raha, õppõin vai kultanõ (purjelaeva) masti alla pandi raha, hõbedane või kuldne
M õltii rahamarkaᴅ, vot kerenskoi rahad õltii, siiz õltii veel dumskie rahaᴅ olid (mitmesugused) rahatähed: vaat oli(d) kerenski raha(d), siis oli(d) veel duuma raha(d).
Vt. ka ammazraha, api-raha, juuttši-raha, kult-raha, kulu-raha, küütti-raha, liitkaraha, paperi-raha, puhaz-raha, pulmarahaᴅ, pääliz-raha, rendi-raha, süüttši-raha, teeraha, tšaaju-raha, tšihl-raha, tšäsi-raha, vahtširaha, väliraha, õppaa-raha

spiideńja Li spiidńja ~ zbiidńja I, g spiideńjaa ~ zbiidńjaa siirupijook | vn сбитень (сиропный напиток)
Li õli tehtü tšaaju, paatakassa. vesi tehtii makkõassi. se õli spiideńja oli tehtud tee, siirupist. Vesi tehti magusaks. See oli siirupijook
I zbiidńjaa tšihutattii paatakassa siirupijooki keedeti siirupist.
Vt. ka zbiit́eńä